Teatavasti on kevad see aeg, mil paljude meeles mõlgub mõte kolida maale
suvitama või suisa päriseks elama. Ning kus on nõudlust, seal on ka pakkumisi,
sest samamoodi mõtlevad ka kodumüüjad. Samas tuleb nentida, et seoses
eriolukorraga on märgatavalt kasvanud huvi igasuguste kinnistute ja majade
vastu, mis asuvad väljaspool tõmbekeskusi. Siinkohal tooksingi välja mõned
nüansid, mida tasuks maamaja ostes või müües tähele panna.

.

Elamu seisukord

Maja suhtes soovitan eelkõige tähelepanu pöörata katuse ja vundamendi
seisukorrale, sest öeldakse ju ikka, et kui katus on läbi, siis pole reeglina ka
maja enda seisukord kiita. Vihmaveetorude olemasolu tuleb ainult kasuks, kuna
nii juhitakse sademevesi vundamendist eemale. Kui tegemist on palkmajaga,
siis tasub kontrollida alumist palgirida ning akende aluseid kohti, et poleks
veekahjustusi. Üldjuhul saadakse sooja ahjude ja pliitide abil ning kui
küttekehasid pole tükk aega kasutatud, tuleks lasta need enne ostu spetsialistil
üle vaadata. Tähele tasuks panna mitte ainult ahju või soojamüüri välimust,
vaid ka küttekolde sisemust, et näha, millises seisukorras on ahjukivid. Samuti
tuleks vaadata korstna seisukorda, eriti pööningul, kus üldjuhul pole korsten
krohviga kaetud. Samuti näeb pööningul ka sarikate ja katusekattematerjali
seisukorda. Interjööris soovitan tähelepanu pöörata kandvatele seintele ja
aluspõrandale, samuti tasuks uurida majaplaanide olemasolul ruumide
paigutust praegu ja tulevikus. Kindlasti annab ostjale omaniku
heaperemehelikkusest aimu ka see, kas kinnistut käiakse hooldamas või mitte.

Kommunikatsioonid

Üheks olulisimaks mõttekohaks talumaja soetamisel või müümisel on elektri,
puhta vee, kanalisatsiooni ja Interneti olemasolu. Reeglina on talumajadel
tööstusvool, mida kasutati näiteks kreissae ja keevitusaparaadi puhul, üldjuhul
3×16-3×25 amprit. Kõige kiiremini saab elektrivõimsuse suurust kontrollida
Elektrilevi infotelefonilt. Mis puudutab joogivett, siis seda saadakse kas salv- või
puurkaevust. Igal juhul tasub salvkaev puhastada enne, kui joogivett tarbima

hakatakse, sest kui vett pole tükk aega kasutatud, pole ka kaevus vesi
looduslikult vahetunud. Vanemates maamajades kasutatakse tihti kuivkäimlat
ja reovee kanalisatsioon puudub sootuks. Mõnel juhul jookseb reovesi ka
lihtsalt maja taha ja imbub pinnasesse, aga tänapäeva mõistes on parimaks
lahenduseks sõltuvalt vajadusest ikkagi kas septik, kogumismahuti või
biopuhasti. Kui olete kinnistuga tutvumas, soovitan kontrollida telefonist
mobiililevi tugevust ja interneti kiirust, mis on tänapäeval ostuotsuse tegemisel
üha olulisemaks muutumas.

Dokumendid

Olen alati oma klientidel soovitanud enne müüki maja dokumendid üle
kontrollida ja vajadusel parandada. Kõige lihtsam on seda vaadata
ehitisregistrist, kus on välja toodud maja ehituslikud andmed või hoopiski
nende puudumine. See on oluline just siis, kui inimene kasutab
finantseerimiseks pangalaenu, kuna üldjuhul jääb pangapoolseks tingimuseks
kehtiv kasutusluba ning ehitisregistris nõutavate andmete olemasolu. Seaduse
järgi peavad kõik ehitised, mis on suuremad kui 20 m2, olema EHRi kantud.
Tihti on ka nii, et majast pole jooniseid säilinud, küll aga võib neid leida
Rahvusarhiivist, kuhu saab päringu esitada ning jooniste olemasolu korral
saadetakse neist digitaalne koopia.

Kinnistu piirid

Pahatihti on looduses raske kinnistu piire märgata, eriti kui puuduvad piirikivid
või aed ning kinnistu on hooldamata. Seetõttu soovitan kasutada näiteks maa-
ameti katastrikaarti, kus on kinnistu piirid selgelt välja toodud. Samuti tasub
uurida teeservituutide kohta, kuna mõnikord asub juurdepääsutee võõral
kinnistul, kuid seejuures tasub tähele panna, et servituuti pole vaja juhul, kui
eratee on antud avalikku kasutusse. Seda saab kontrollida Maanteeameti
kaardilt. Samuti on mõistlik uurida, kes tegeleb tee hooldamisega talvisel ajal.

Notariaalne järelemaks

Sõltuvalt kliendist kasutatakse maja soetamiseks mõnikord ka notariaalset
järelemaksu, kus omanikule tasutakse kinnistu eest osade kaupa. Sellisel juhul
olen omanikel soovitanud küsida sissemaksuks kuni pool kinnistu

müügihinnast, et vältida olukorda, kus omanik ei suuda mõne oma
kohustustest kinni pidada ja otsustab tehingust taganeda. Kuna eelmise
omaniku kasuks on seatud notariaalne hüpoteek, saab alustada kinnistu suhtes
täitemenetlust ning pärast oksjoni saab eelmine omanik kohtutäituri kaudu
siiski oma raha kätte.

Hinnastamine

Loomulikult on kinnistute puhul nii müüjale kui ka ostjale kõige olulisem hind,
kus müüja soovib võimalikult suurt tulu ja ostja võimalikult madalat kulu. Ka
minult uuritakse tihti hindade kohta ja otsest vastust on keeruline anda.
Ennekõike sõltub hind asukohast ja elamu seisukorrast, aga talumajade puhul
mängib olulist rolli ka kõrvalhoonete olemasolu, elektriliitumise, joogivee ja
kanalisatsiooni võimalus, veekogu või metsa olemasolu ning kinnistu pindala.
Pangalaenu puhul tuleb tellida ka eksperthinnang, rahvakeeli hindamisakt, kus
atesteeritud hindaja peab turuhinna kujundamisel arvestama samas piirkonnas
tehtud kinnisvaratehinguid ning kinnistu eripära. Samuti tuleks arvestada
sellega, kas maja vajab kapitaalremonti või mitte, sest pahatihti on uue elamu
ehitamine odavam kui vana maja täielik renoveerimine.

Maksustamine

Maamaja müümisel tuleb arvestada ka tulumaksuga. Nimelt võib kahe aasta
jooksul müüa tulumaksuvabalt ühe maja või korteri, mida omanik on kasutanud
alalise elukohana. Vastasel korral tuleb deklareeritud tulult arvestada maha
tulumaks 20%. Lisaks saab tulumaksu arvutamisel müügihinnast arvestada
maha kinnisvara soetusmaksumuse, müümise ja parendamisega seotud
kulutused. Täpsemalt infot saab uurida Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt.

Toetused

Tänapäeval pakuvad kohalikud omavalitsused erinevaid toetusmeetmeid neile,
kes otsustavad maale kolida. Näiteks on olemas hajaasustuse programm, kus
pered saavad rahalist abi veevärgi, kanalisastsiooni, juurdepääsuteee või
elektrisüsteemi rajamiseks. Silmas tuleb pidada seda, et üldjuhul saavad toetust
taotleda need, kes on kinnistu omanikud, omavad sissekirjutust ja kasutavad
seda alalise elukohana. Samuti tasub kohaliku omavalitsuse esindaja käest
uurida, millist abi võiks nende kaudu saada.

Lõpetuseks võiks lisada, et kinnisvara müük pole enam ammu pelgalt piltide
tegemine ja ostja ootamine, vaid eeldab endast põhjalikku tööd ja teadmisi
kinnisvara hinnastamisest, turundamisest ja müügiprotsessist.

Ranno Kalda